Šveitsi tööstuse rändelaine ähvardab: miks pakib iga kolmas Šveitsi tehnoloogiaettevõte nüüd oma kotid Saksamaale

### Punane hoiatus Šveitsi tööstusele: see topeltlöök sunnib ettevõtteid põgenema ### Trumpi 39% tariifihaamer: dramaatilised tagajärjed Šveitsi töökohtadele ja ettevõtete asukohale ### Täiuslik torm: kuidas tugev frank ja USA tariifid murravad Šveitsi majanduse selgroogu ### "Ohtlik allakäiguspiraal": tippjuht hoiatab Šveitsi ettevõtete ajaloolise kriisi eest ###

Šveitsi mahamüümine tootmispiirkonnana? Mis on aastate suurima kriisi taga?

Šveitsi masina-, elektri- ja metallitööstus (MEM), riigi tehnoloogiline süda ja kõige olulisem ekspordisektor, seisab silmitsi ühe sügavaima kriisiga aastakümnete jooksul. Kahe peamise põhjuse mürgine segu on lohistanud tööstusharu ohtlikku allakäiguspiraali: Šveitsi frangi püsiv ja rõhuv tugevus ning alates 2025. aasta augustist kehtivad drakoonilised 39-protsendilised USA imporditariifid. See kombinatsioon tabab täie jõuga tööstusharu, mis sõltub 78 protsendi ulatuses ekspordist, ja moonutab tohutult konkurentsi – eriti võrreldes ELi konkurentidega, kelle suhtes kehtivad vaid 15-protsendilised tariifid.

Tagajärjed on ettevõtete raamatupidamises juba nähtavad, isegi enne USA tariifide täielikku jõustumist. Tellimuste arv langeb järsult, tehasevõimsus on alakasutatud ja tuhanded töökohad on juba kadunud. Ettevõtete reaktsioon on murettekitav: tööstusühenduse Swissmem uuringu kohaselt valmistub peaaegu iga kolmas ettevõte tariifide vältimiseks oma äritegevust ja töökohti teistesse Euroopa riikidesse üle viima. See artikkel uurib kriisi täpseid põhjuseid, illustreerib drastilisi tagajärgi konkreetsete ettevõtete näidetega ja analüüsib selle ähvardava languse võimalikke pikaajalisi tagajärgi Šveitsi innovatsiooni- ja majandusmaastikule.

Mis on Šveitsi tehnoloogiatööstuse praeguste probleemide peamised põhjused?

Šveitsi masina-, elektri- ja metallitööstus seisab praegu silmitsi oma suurima väljakutsega aastate jooksul. Probleemid tulenevad peamiselt kahest peamisest põhjusest: Šveitsi frangi püsiv tugevus ja drastilised USA imporditariifid, mis on kehtinud alates 7. augustist 2025. See valuuta- ja kaubanduspoliitilise koormuse kombinatsioon tabab tööstusharu, mis on 78% ulatuses ekspordile orienteeritud ja seetõttu eriti sõltuv rahvusvahelistest turgudest.

USA 39-protsendiline tariif Šveitsi kaupadele on üks kõrgemaid määrasid, mille USA president Donald Trump on kehtestanud mis tahes riigi impordile. Võrdluseks, Euroopa Liidu kaupadele on tariif vaid 15 protsenti, mis kujutab endast tohutut konkurentsi moonutamist Šveitsi ettevõtete kahjuks.

Šveitsi frangi tugevus süvendab seda probleemi. Varem on frangi märgatava ülehindamise perioodid kiirendanud deindustrialiseerimist. Aastatel 2011–2016 kadus Šveitsi tööstuses umbes 20 000 töökohta, peamiselt frangi tugevuse tõttu. Praegune olukord ähvardab neid negatiivseid kogemusi korrata.

Millised konkreetsed mõjud on juba ärinumbrites nähtavad?

Numbrid räägivad enda eest: 2025. aasta esimesel poolel langes tööstusharu tellimuste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,3 protsenti. Eriti dramaatiline oli areng teises kvartalis, kus tellimuste arv langes eelmise kvartaliga võrreldes 13,4 protsenti. See tohutu langus toimus juba enne USA tariifide jõustumist 7. augustil, mis rõhutab olukorra tõsidust.

Tehnoloogiatööstuse müük langes 2025. aasta esimesel poolel 2,5 protsenti, samas kui kaubaeksport vähenes 0,9 protsenti. Eriti murettekitav on ekspordi areng Ameerika Ühendriikidesse, mis langes aprillist juunini 3,1 protsenti pärast esimeses kvartalis toimunud tugevat 5,3-protsendilist kasvu.

Ettevõtete tootmisvõimsuse rakendusaste ulatus teises kvartalis vaid 80,9 protsendini, mis on oluliselt alla pikaajalise keskmise 86,2 protsendi. See alakasutamine peegeldab nõrgemat nõudlust ja ebakindlat turuolukorda. Tehnoloogiatööstuse töötajate arv langes teises kvartalis 3100 võrra 324 600-ni, mis rõhutab struktuurimuutuste algust sektoris.

Kuidas ettevõtted neile väljakutsetele reageerivad?

Šveitsi ettevõtted reageerivad halvenevale ärikeskkonnale mitmel moel, mõned neist üsna drastiliselt. Swissmemi 385 ettevõtte seas läbi viidud uuringu kohaselt plaanib ligi iga kolmas Šveitsi masinaehitus- ja elektrotehnika sektori ettevõte oma äritegevuse Euroopa Liitu üle viia.

Tööstusliidu Swissmem president Martin Hirzel kirjeldab olukorda kui „delikaatset faasi“, kus „arvukad ettevõtted valmistavad ette koondamis- ja ümberpaigutamisplaane“. Eriti murettekitav on asjaolu, et 37 protsenti ettevõtetest plaanib juba koondamisi. Töökohtade kaotuse ulatus sõltub sellest, kui kiiresti poliitikakujundajad suudavad tariifikoormust leevendada.

Planeeritud ümberpaigutamiste kohta on juba mitu konkreetset näidet. Mitmetonniseid pakkemasinaid tootev Rüti ZH ettevõte Packsys Global kaalub tegevuse viimist EL-i, näiteks Slovakkiasse. Ettevõte on juba saanud esialgseid masinavaruosade tellimuste tühistamisi USA-st. Tegevjuht Beat Rupp kardab, et pool tootmishallist võib jääda tühjaks, kui USA tellimused kokku kukuvad.

Weggis'is Luzernis asuv Thermoplan, mis varustab Starbucksi ainult kohvimasinatega, seisab silmitsi sarnaste raskustega. Tegevdirektor Adrian Steiner selgitab, et 39-protsendilise tariifiga pole ettevõte Šveitsis enam konkurentsivõimeline. Saksamaale kolimist peetakse realistlikumaks kui USA-sse kolimist, kuna seal on vajalik infrastruktuur juba olemas.

Milline roll on selles kriisis tööstusühendusel Swissmem?

Šveitsi tehnoloogiatööstuse juhtiv ühing Swissmem esindab umbes 1400 liikmesettevõtte huve, millest 85 protsenti on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Ühing annab tööd umbes 100 inimesele ja pakub oma liikmetele tõhusat eestkostet, individuaalseid teenuseid ja sihipäraseid võrgustikuvõimalusi.

President Martin Hirzeli, kes on ametis alates 2021. aasta jaanuarist, ja direktori Stefan Brupbacheri, kes on ühingut juhtinud alates 2019. aasta jaanuarist, juhtimisel on Swissmem rakendanud kriisi lahendamiseks mitmesuguseid meetmeid. Brupbacher, kellel on ulatuslikud kogemused majandus- ja kaubanduspoliitikas, on eriti pühendunud avatud ja rahvusvaheliselt orienteeritud kaubandus- ja teaduspoliitikale.

Ühing teeb valitsuse ja ametivõimudega tihedat koostööd, et pidada Šveitsiga läbirääkimisi uute soodustuste üle, et veenda USA administratsiooni tariife langetama. Samal ajal kutsub Swissmem Liidunõukogu ja Parlamenti üles võtma kiireid siseriiklikke meetmeid eksporditööstuse raamtingimuste parandamiseks. Sel eesmärgil on ühing algatanud petitsiooni poliitilise surve avaldamiseks.

Kuidas arenevad Šveitsi tehnoloogiatööstuse kõige olulisemad eksporditurud?

Šveitsi tehnoloogiatööstuse ekspordi struktuur näitab tugevat kontsentratsiooni vähestele turgudele. Koguekspordist läheb 55 protsenti ELi, 15 protsenti USAsse ja 20 protsenti Aasiasse, sealhulgas 7 protsenti Hiinasse. See jaotus muudab sektori eriti haavatavaks kaubanduspoliitika häirete suhtes.

Erinevate turgude arengud on erinevad. Eksport Hiinasse vähenes juba 2025. aasta esimesel poolel. Saksamaa, mis on kõige olulisem üksikturg ja kuhu läheb umbes veerand Šveitsi tehnoloogiatööstuse ekspordist, on langenud majanduslangusesse. 2024. aasta esimesel poolel oli Šveitsi eksport Saksamaale langenud juba 8,4 protsenti.

USA, mida varem peeti oluliseks kasvavaks turuks, muutub kõrgete tariifide tõttu üha ebaatraktiivsemaks. See on eriti problemaatiline, kuna Ameerika kliendid peavad tariifide tõttu maksma kõrgemaid hindu ja Šveitsi ettevõtted peavad konkurentsivõime säilitamiseks oma marginaale vähendama.

Swissmemi direktor Stefan Brupbacher näeb siiski võimalikku pöördepunkti 2025. aastal. Assotsiatsiooni uuringu kohaselt ootab 32 protsenti ettevõtetest välismaiste tellimuste suurenemist. Kasvuimpulsse oodatakse eelkõige Euroopa-välistelt turgudelt, eriti Indiast, kus uus vabakaubandusleping pakub võimalusi.

Ajal, mil ettevõtte digitaalne kohalolek otsustab oma edu üle, saab selle kohalolu kujundada autentselt, individuaalselt ja laialdaselt. Xpert.digital pakub uuenduslikku lahendust, mis positsioneerib end ristmikuna tööstusliku sõlmpunkti, ajaveebi ja brändi suursaadiku vahel. See ühendab kommunikatsiooni- ja müügikanalite eelised ühe platvormiga ning võimaldab avaldamist 18 erinevas keeles. Koostöö partnerportaalidega ja võimalus avaldada Google Newsile kaastööd ja umbes 8000 ajakirjaniku ja lugejaga pressi levitajat maksimeerivad sisu ulatust ja nähtavust. See kujutab endast olulist tegurit välise müügi ja turunduse (sümbolid).

Lisateavet selle kohta siin:

• Autentne. Individuaalselt. Globaalne: xpert.digitaalne strateegia teie ettevõtte jaoks

Millised struktuurilised probleemid praegust kriisi süvendavad?

Praegust kriisi Šveitsi tehnoloogiatööstuses süvendavad mitmed struktuurilised tegurid. Peamine probleem on jätkuv majanduslangus olulistel Euroopa müügiturgudel. Tööstussektori ostujuhtide indeks on Euroopa turgudel endiselt väga madal, mis vähendab oluliselt nõudlust masinate ja seadmete järele nendes riikides.

Geopoliitilised pinged ja kaubanduse kasvav politiseerumine tekitavad ekspordile orienteeritud tööstusele täiendavat muret. Swissmemi president Martin Hirzel näeb blokkide teket ja erinevate tehnoloogiliste süsteemide kasutuselevõttu ohuna tööstusstandardite vastastikusele tunnustamisele. See võib importi ja tarneid tõsiselt keeruliseks muuta ning kujutada endast tööstusharu jaoks halvimat stsenaariumi.

Teine struktuuriline probleem on tugev sõltuvus vähestest turgudest ja kõrge ekspordi osakaal 78 protsenti. See kontsentratsioon muudab tööstusharu eriti haavatavaks väliste šokkide, näiteks kaubanduskonfliktide või valuutakõikumiste suhtes. Šveitsi frangi tugevus on juba varem viinud marginaalide vähenemiseni, kuna ettevõtted on pidanud rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks jäämiseks oma müügihindu langetama.

Milliseid pikaajalisi mõjusid võib oodata?

Praeguse kriisi pikaajalised mõjud võivad Šveitsi tehnoloogiatööstuse struktuuri jäädavalt muuta. Swissmem prognoosib tellimuste kiirenenud langust lähikuudel. Stefan Brupbacher hoiatab „ohtliku allakäiguspiraali” eest, mille tõmbejõudu USA tariifid veelgi süvendavad.

Kavandatud tootmise ümberpaigutamine võib Šveitsis kaasa tuua töökohtade ja oskusteabe püsiva kaotuse. Kui kolmandik ettevõtetest oma äritegevuse ELi kolib, ei vähendaks see mitte ainult otsest tööhõivet selles sektoris, vaid mõjutaks ka eelnevaid ja järgnevaid tööstusharusid.

Muutuvad globaalsed tootmisstruktuurid võivad nõrgestada ka Šveitsi positsiooni innovatsioonikeskusena. Kui tootmine ja arendustegevus geograafiliselt eraldatakse, on oht, et ka teadus- ja arendustegevus viiakse pikas perspektiivis välismaale. See seaks kahtluse alla Šveitsi rolli juhtiva tehnoloogiaasukohana.

Kriis võib aga kaasa tuua ka positiivseid struktuurilisi kohandusi. Ettevõtted, mis edukalt mitmekesistavad oma tegevust ja sisenevad uutele turgudele, võivad kriisist tugevamana väljuda. Näiteks uus vabakaubandusleping Indiaga pakub võimalusi Šveitsi tehnoloogiatööstusele.

Kuidas poliitika reageerib tööstuse ees seisvatele väljakutsetele?

Poliitilised reaktsioonid tehnoloogiatööstuse kriisile on mitmetahulised. Alates USA tariifide jõustumisest on Šveitsi valitsus ja ametivõimud teinud erasektoriga koostööd uute soodustuste osas. Eesmärk on veenda USA administratsiooni tariifimäära langetama ja vähendama olulist ebasoodsat olukorda võrreldes ELi ettevõtetega.

Swissmem kutsub poliitikakujundajaid üles võtma konkreetseid meetmeid ekspordile orienteeritud majanduse toetamiseks. See hõlmab Indiaga sõlmitud vabakaubanduslepingu kiiret ratifitseerimist ning Mercosuri riikide ja ELiga peetavate kahepoolsete lepingute III läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist. Viimaseks, aga mitte vähem tähtsaks, peaks Šveits taasalustama vabakaubanduslepingu läbirääkimisi USA-ga.

Poliitikakujundajate ees seisab väljakutse lühiajaliselt tariife vähendada, parandades samal ajal pikas perspektiivis ekspordile orienteeritud ettevõtete raamistikku. See nõuab oskuslikku tasakaalu majanduslike soodustuste ja Šveitsi kaubanduspoliitika suveräänsuse säilitamise vahel.

Oluline aspekt on ka siseriikliku konkurentsivõime tugevdamine. Martin Hirzel rõhutab vajadust järjepidevate investeeringute järele teadus- ja arendustegevusse ning uutesse tehnoloogiatesse. Poliitikakujundajad saavad seda toetada sobivate rahastamisprogrammide ja innovatsiooniks soodsate tingimuste kaudu.

Milline roll on kutseõppel praeguses olukorras?

Kutseõppel on praeguses kriisis eriline roll. Mehaanika-, elektri- ja metallitööstus pakub Šveitsis umbes 20 000 õpipoisikohta, mis teeb sellest duaalse haridussüsteemi olulise samba. Enamik nende ettevõtete töötajatest on oma ameti omandanud kutseõppe kaudu ning tänu kogemustele ja täiendõppele moodustavad nad ühiskonna olulised tugisambad.

Stefan Brupbacher rõhutab kutseõppe erilist olulisust riigi edu ja stabiilsuse jaoks. Duaalse koolitussüsteemi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on Šveitsi tööstuse peamine konkurentsieelis ning võimaldavad ettevõtetel spetsialiseeruda kvaliteetsetele toodetele ja protsessidele.

Kavandatud tootmise ümberpaigutamine võib aga surve alla seada end tõestanud kutseõppesüsteemi. Kui ettevõtted viivad oma tootmise välismaale, väheneb ka Šveitsis saadaolevate õpipoisiõppe kohtade arv. See võib pikas perspektiivis kaasa tuua oskustööliste puuduse ja nõrgestada Šveitsi tööstuse innovatsioonivõimet.

Seetõttu jätkab Swissmem suuri investeeringuid noorte tulevikku suunatud koolitusse ja täiendõppesse. Eesmärk on koolitada pühendunud spetsialiste igal tasemel, isegi keerulistel aegadel, ning seeläbi panustada uuendusliku ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööstuspiirkonna loomisse.

Millised võimalused tekivad vaatamata praegustele väljakutsetele?

Vaatamata keerulisele olukorrale on Šveitsi tehnoloogiatööstusel ka positiivseid arenguid ja võimalusi. Sektoril on nišiturgudel ja kõrgelt spetsialiseeritud rakendustes tugev positsioon. Paljud Swissmemi 1350 liikmesettevõttest on oma vastavates valdkondades globaalsed tehnoloogialiidrid ja seetõttu suudavad nad oma positsiooni säilitada ka rasketel aegadel.

Turu mitmekesistamine pakub uusi võimalusi. Vabakaubandusleping Indiaga annab juurdepääsu ühele maailma suurimale ja dünaamilisemale turule. India on üks riikidest, kellelt Šveitsi ekspordiettevõtted kasvu tõuget ootavad. Käimasolev industrialiseerimine ja kasvav nõudlus kvaliteetsete masinate ja seadmete järele pakuvad märkimisväärset potentsiaali.

Kliimamuutuste ja energiasiirde väljakutsed loovad uut nõudlust uuenduslike lahenduste järele. Šveitsi ettevõtted arendavad tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks nagu energia tootmine, energiatõhusus ja keskkonnakaitse. Need tulevikuturud pakuvad kasvuvõimalusi olenemata praegustest kaubanduspoliitika häiretest.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine avavad uusi ärivõimalusi. Šveitsi ettevõtted on traditsiooniliselt tugevad täppistehnikas ning suudavad neid oskusi üle kanda uutesse rakendusvaldkondadesse, nagu robootika, tehisintellekt ja Tööstus 4.0.

Kuidas hindavad eksperdid keskpika ja pikaajalisi väljavaateid?

Ekspertide hinnangud Šveitsi tehnoloogiatööstuse keskpika ja pikaajalise väljavaate kohta on segased. Stefan Brupbacher näeb võimalikku pöördumist 2025. aastal, mil 32 protsenti ettevõtetest ootab välismaiste tellimuste suurenemist. See ettevaatlikult optimistlik hinnang põhineb lootusel rahvusvaheliste turgude stabiliseerumisele ja kaubanduspingete leevenemisele.

Martin Hirzel rõhutab vajadust vaadata tulevikku ning investeerida järjepidevalt teadus- ja arendustegevusse ning uutesse tehnoloogiatesse. Ta näeb praegust olukorda väljakutsena, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kuid tunnistab ka võimalusi, mis tulenevad muutuvast mobiilsusmaastikust ja uutest tehnoloogiatest.

BAK Economicsi prognoosid mehaanika-, elektri- ja metallitööstuse (MEM) kohta on ettevaatlikult optimistlikud. 2025. aastaks eeldatakse lisandväärtuse kasvu 0,7 protsenti ja tööhõive kasvu 0,4 protsenti. Sarnaseid numbreid prognoositakse ka 2026. aastaks. Selle arengu peamised liikumapanevad jõud on elektroonika-, optika- ja kellatööstuse sektor, kus on eriti suur nõudlus oskustööliste järele.

Tööstussektori jätkuva nõrkuse tõttu peaks tööhõive 2026. aastal siiski stabiilseks jääma. Töötus, mis järgmise kahe aasta jooksul eeldatavasti veidi suureneb, mõjutab ka mehaanika-, elektri- ja metallitöötlemise tööstust. See näitab, et sektori taastumine võtab aega ja võib hõlmata struktuurilisi kohandusi.

Pikaajalised väljavaated sõltuvad oluliselt sellest, kui edukalt ettevõtted oma turge mitmekesistavad ja uusi ärimudeleid arendavad. Šveitsi tööstuse traditsioonilised tugevused – kõrge innovatsioon, täpsus ja kvaliteet – jäävad tulevikus olulisteks konkurentsieelisteks. Peamine on nende tugevuste rakendamine digitaalse transformatsiooni ja jätkusuutlike äritavade väljakutsete lahendamisel.

☑️ VKE tugi strateegia, nõuannete, planeerimise ja rakendamise alal

☑️ digitaalse strateegia loomine või ümberpaigutamine ja digiteerimine

☑️ Rahvusvaheliste müügiprotsesside laiendamine ja optimeerimine

☑️ Globaalsed ja digitaalsed B2B kauplemisplatvormid

☑️ teerajaja ettevõtluse arendamine

 

Aitan teid hea meelega isikliku konsultandina.

Võite minuga ühendust võtta, täites alloleva kontaktvormi või helistage mulle lihtsalt telefonil +49 89 674 804 (München) .

Ootan meie ühist projekti.

 

 

Xpert.digital on tööstuse keskus, mille fookus, digiteerimine, masinaehitus, logistika/intralogistics ja fotogalvaanilised ained.

Oma 360 ° ettevõtluse arendamise lahendusega toetame hästi tuntud ettevõtteid uuest äritegevusest pärast müüki.

Turuluure, hammastamine, turunduse automatiseerimine, sisu arendamine, PR, postkampaaniad, isikupärastatud sotsiaalmeedia ja plii turgutamine on osa meie digitaalsetest tööriistadest.

Lisateavet leiate aadressilt: www.xpert.digital - www.xpert.solar - www.xpert.plus