Kaasaegse kaitse alustalad: ühiskonnaülene kaitse, taristu ja logistika – vastupanuvõime ümbermõtestamine

Mida tähendab ühiskonna kui terviku kaitsmine Euroopa kontekstis ja miks on vaja seda ümber mõelda?

Mõisted "ühiskondlik" või "terviklik kaitse" kirjeldavad lähenemisviisi, mis ei kaasa riigi või alliansi kaitsestrateegiasse ainult sõjaväge. Pigem peaksid kodanikuühiskond, ettevõtted, valitsus, taristuoperaatorid ja omavalitsused tegema koostööd ka selliste ohtude korral nagu sõjalised rünnakud, hübriidoperatsioonid või süsteemsed kriisid. Kasvav julgeolekualane ebakindlus, mille on näiteks käivitanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, teeb selgeks: kaitse ei ole ühegi konkreetse sektori vastutus, vaid nõuab kõigi pingutusi. Aeg, mil kriise või ohte sai delegeerida "spetsialistidele", on möödas. Taristu, logistika ja majandus tagavad lisaks heaolule ka vabaduse ja turvalisuse. Vajadus ümbermõtlemise järele tuleneb kogemusest, et taristut vaadati ja optimeeriti aastaid puhtalt majanduslikel põhjustel. Kuid võime võimaldada kaitset kiirete lähetuste, varustuskindluse ja vastupidavate struktuuride abil on muutunud riigi põhiülesandeks.

Sobib selleks:

• Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP): logistika ja VKEde põhjalik analüüs

Milline roll on tööstusel ühiskonna kui terviku kaitsmisel?

Tööstusettevõtted täidavad arvukalt funktsioone, mis ulatuvad kaugemale traditsioonilisest kodanikukaitsest. Nad pakuvad tooteid ja teenuseid nii sõjaliste kui ka tsiviilvajaduste rahuldamiseks, näiteks energiavarustus, IT-teenused, sõidukite hooldus ja toidutootmine. Kriitilised infrastruktuurid, tootmisahelad ja transpordilogistika on tihedalt seotud tööstusharu osalistega. Ühiskonna kui terviku kaitsmise osana eeldatakse tööstuselt kriisidele paindlikku reageerimist, tootmisvõimsuste ümbersuunamist ja koostööd ametivõimudega – näiteks tarneahelate hooldamiseks, infrastruktuuri kiireks parandamiseks või sõjaväetranspordiks spetsiaalsete sõidukite pakkumiseks. Samal ajal saab tööstus kasu valitsuse toetusest, investeeringutest vastupanuvõime suurendamisse ja selgest õigusraamistikust. Kõik see eeldab turvalisuse ja koostöö kultuuri, kuhu tööstuspartnerid on kaasatud varajases staadiumis, regulaarselt korraldatakse õppusi ja valitsuse kriisiohjega on selged seosed.

Miks peame mõtlema uutele lähenemisviisidele taristuprojektidele?

Pikka aega kavandati ja ellu viidi taristuprojekte – näiteks teedeehitust, sildade renoveerimist või avalike hoonete ehitamist – peamiselt tsiviil-, majandus- ja linnaplaneerimise kriteeriumide alusel. Julgeolekupoliitilised kaalutlused jäid pärast külma sõja lõppu tagaplaanile. Tänapäeval on selge, et taristut on vaja uuendada ja hooldada mitte ainult igapäevaseks kasutamiseks, vaid ka äärmuslikeks olukordadeks.

Iga sild, mis on projekteeritud ainult autodele ja kergveokitele, kujutab endast kriisiolukorras sõjalise liikumise pudelikaelat – eriti raskete tankide ja tänapäevaste sõjaväe transpordivahendite jaoks, mis tavaliselt kaaluvad palju rohkem, kui praegused standardid lubavad. See kehtib ka tunnelite, raudteeliinide, laadimisrajatiste ja konteinerterminalide kohta. Siin on vaja mõtteviisi muutust: infrastruktuur tuleks projekteerida nii, et seda saaks kasutada ka sõjalisteks vajadusteks, ilma et see kahjustaks selle tsiviilfunktsiooni. See tähendab kõrgemaid koormuspiiranguid, paindlikumat kasutamist ja sobivaid lahendusi (näiteks sissetõmmatavad silla alused või spetsiaalsed kaldteed).

Teine ümbermõtestamine hõlmab julgeolekupoliitika aspektide kaasamist pakkumismenetlustesse ja ehitusplaneerimisse: laevu, ronge, sadamaid ja isegi uusi avalikke hooneid saab projekteerida nii, et need pakuksid hädaolukorras kiiret kaitset või et neid saaks vastavalt vajadusele ümber ehitada (nt varjenditeks, juhtimispunktideks, jaotuskeskusteks).

Mis on „sõjaline Schengen” ja miks see nii oluline on?

Mõiste "sõjaväeline Schengen" viitab üleeuroopalisele sõjaväetranspordi liikumisvabadusele, mis põhineb tsiviil-Schengeni lepingu eeskujul. Eesmärk on võimaldada sõjaväesõidukeid, vägesid ja varustust igal ajal ja võimalikult takistamatult üle Euroopa liigutada, analoogselt kaupade ja inimeste vaba liikumisega. Tänapäeval viivad riiklikud eeskirjad, bürokraatlikud takistused ja ühtlustamata reeglid sageli selleni, et sõjaväetransport peatatakse riigipiiridel. Pikad kinnitusprotsessid, tolliformaalsused ja tehnilised piirangud aeglustavad transiiti ja raskendavad oluliselt kaitseoperatsioone.

„Sõjaväeline Schengen” lihtsustaks oluliselt sõjaväetranspordi piiriületust ühiste standardite, eelnevalt heakskiidetud koridoride ja digiteeritud protsesside abil. See võimaldaks vägesid ja varustust kiiremini ja tõhusamalt sinna transportida, kus neid hädaolukorras vaja on. Eriti suurenenud ohu ajal, näiteks Venemaa agressioonisõja ajal Ukraina vastu, on ilmne vajadus lühendada reageerimisaega ja tagada prognoositavus.

Sobib selleks:

• „Sõjaväe liikuvuse” kontseptsioon ja Euroopa ümberkujundamine: strateegiad Euroopa kaitse tugevdamiseks

Milliseid edusamme on Euroopas sõjaväelise mobiilsuse valdkonnas tehtud?

Alates 2018. aastast on 26 ELi liikmesriiki alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames ellu viinud suurt sõjaväelise mobiilsuse projekti. Eesmärk on oluliselt parandada sõjaliste jõudude liikumisvabadust ELis. Ühised reeglid ja protseduurid, transpordi- ja tollieeskirjade ühtlustamine ning taristu moderniseerimine on käsitletud mitmes tööpaketis. 2025. aastal liitus projektiga ka Šveits.

Peamised eesmärgid, sealhulgas sõjaväetranspordi koridoride loomine, lubade tsentraliseeritud väljastuspunktid ja digitaalse registreerimissüsteemi kasutuselevõtt, tuleb saavutada 2025. aasta lõpuks. Paljud lubade väljastamise protseduurid on juba lihtsustatud või standardiseeritud; esialgsed katsetused valitud koridorides on kavandatud 2025. aastaks. Pikas perspektiivis on aga infrastruktuuri täielik ühtlustamine ja ajakohastamine endiselt suur väljakutse.

Eriti Saksamaal on Euroopa geograafilise sõlmpunktina võtmeroll, kuna suurem osa ida-lääne suunalisest transpordist peab läbima riiki. NATO ühendatud toetuse ja võimekuse väejuhatus ning Bundeswehri rahvusvaheline operatiivjuhtimise väejuhatus paiknevad Ulmis – Nad koordineerivad koridoride ettevalmistamist ja jälgimist, toetavad side- ja transpordistruktuure ning püüdlevad sujuva rahvusvahelise koostöö poole.

Sobib selleks:

• Pesco Loghubi võrk ja selle strateegiline tähtsus Euroopa kaitselogistika jaoks

Mis on sõjaväelise mobiilsuse saavutamiseks veel puudu?

Millised takistused piiriülesele sõjaväelisele mobiilsusele endiselt esinevad?

Kuigi sõjaväetranspordi jaoks on loodud õiguslikud alused ja ühtsed dokumendid, tuleb Euroopas siiski palju praktilisi takistusi ületada:

• Taristu puudujäägid: paljud sillad, raudteeliinid ja teed ei ole projekteeritud raskete tankide ja suurte vedude jaoks. Mõned on lagunenud või lihtsalt mitte piisavalt tugevad. Paratamatult peavad transpordivahendid sageli tegema pikki ümbersõite.
• Erinevad tehnilised eeskirjad, eriti raudtee laadimise ja sõidukite mõõtmete osas, tekitavad probleeme.
• Bürokraatlikud protsessid, mis nõuavad endiselt arvukalt kinnitusi ja saatedokumente, põhjustavad ajakulu.
• Asjaomaste riikide vahelist suhtlust ja koostööd saab parandada – eriti salastatuse või lühiajaliste ad hoc olukordade puhul.

Kõigi koridoride plaanipäraseks uuendamiseks puuduvad märkimisväärsed taristuinvesteeringud. Ainuüksi Saksamaal on kavandatud vähemalt 30 miljardit eurot erifondidest, et teostada teede, sildade ja raudteeliinide kiireloomulisi renoveerimistöid. Esimeste katsetuste eesmärk on näidata, kui praktilised äsjaloodud koridorid juba on ja kus on vaja edasisi parandusi.

Turva- ja kaitsekeskus – pilt: xpert.digital

Turva- ja kaitsekeskus pakub hästi põhjendatud nõuandeid ja praegust teavet, et tõhusalt toetada ettevõtteid ja organisatsioone nende rolli tugevdamisel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Koondamisel SKE Connecti töörühmaga reklaamib ta eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEdes), kes soovivad veelgi laiendada oma uuenduslikku jõudu ja konkurentsivõimet kaitsevaldkonnas. Kontaktpunktina loob sõlmpunkt otsustava silla VKEde ja Euroopa kaitsestrateegia vahel.

Sobib selleks:

• VKEde ühenduse töörühma kaitse – VKEde tugevdamine Euroopa kaitses

Miks muutuvad ajaloolised mõisted nagu müürimeistrite väed taas aktuaalseks?

Wallmeistertruppe (müürimeistrite väed) olid Bundeswehri (Saksa relvajõudude) üksused, mis vastutasid külma sõja ajal tõkete, välikindlustuste ja spetsiaalselt ettevalmistatud infrastruktuuri ehitamise ja hooldamise eest. Nende ülesannete hulka kuulusid sildade ja teede märgistamine kandevõime määramiseks, sildadele lõhkekambrite paigaldamine, keelutsoonide kehtestamine ning materjalide pakkumine infrastruktuuri kiireks ümberehitamiseks või hävitamiseks kaitseolukorras. Selline märgistus võimaldas vägedel transporditeid ohutult kasutada, ennetas ummikuid ja andis teavet vajalike ettevaatusabinõude kohta.

Külma sõja lõppemise ja kaitsedoktriini kohandamisega vähendati sillahoolduskonstruktsioone märkimisväärselt või likvideeriti need täielikult. Tänapäeval on aga selge, et teatud selle lähenemisviisi elemendid on taas nõutud: sildade kandevõime kohta on sageli teavet napib, sõjaliseks otstarbeks mõeldud spetsiaalsed seadmed on haruldased ja infrastruktuuri vajaduse korral ümberkujundamise võime on hajutatud väga erinevate osakondade vahel. Ekspertrühmad teevad ettepaneku koondada kesksed tehnilised pädevused ümber – näiteks spetsiaalsete meeskondade kaudu sõjaliselt oluliste infrastruktuuriülesannete jaoks. See suurendaks võimet hoida teid ja sildu raskeveokite jaoks kasutatavana, püstitada kiiresti ajutisi tõkkeid või asenduskonstruktsioone ning rakendada erilisi hädaolukorra meetmeid.

Milline roll on logistikas siseveesadamatel, näiteks Neussil?

Miks on siseveesadamad ja nende rajatised sõjaväelise mobiilsuse jaoks nii olulised?

Siseveesadamad, nagu näiteks Neussi sadam, on olulised sõlmpunktid kaupade ja sõidukite kiireks ümberlaadimiseks siseveeteedel. Rahuajal on need tuntud peamiselt tööstuskaupade ekspordi ja impordi ning autotranspordi poolest. Kriisi- või kaitseolukorras võivad need aga mängida olulist rolli, kui olemasolev infrastruktuur on projekteeritud ka raskete sõjaväesõidukite jaoks.

Kuigi paljudes sadamates on tänapäeval veoautode ja autode jaoks kaldteed ja kraanad, puudub neil sageli varustus lahingutankide või soomukite laadimiseks. Sõjaväe laadimisseadmed, tugevdatud kaldteed või raskeveokite kraanad pole kõikjal kaugeltki standardsed. Seetõttu on vaja olemasolevaid rajatisi sõjalisteks hädaolukordadeks ajakohastada: näiteks võiks pakkuda pikendatavaid kaldteid, mobiilseid sildu või täiendavaid tõsteseadmeid, et tagada isegi kõige raskema varustuse kiire ja turvaline laevadele või raudteele üleandmine. Neussi sisemaal asuval sadamal on juba tõhusad terminalid ja ulatuslikud laopinnad, kuid nende sobivust sõjaliseks käitlemiseks tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajadusel laiendada.

Sobib selleks:

• Meresadama moderniseerimine majanduse ja kaitse jaoks: kahekordse kasutamise strateegia moderniseerimiseks läbi kõrge kattega

Mida tuleb arvestada logistika, riiklike operatiivkavade ja kohalike omavalitsuste vahelise koostoime osas?

Viimaste aastate kogemused näitavad, et riigi vastupanuvõime ja konkurentsivõime sõltuvad ka kõigi föderaaltasandite koostööst. Omavalitsused ei ole pelgalt kõrgema taseme juhiste passiivsed vastuvõtjad, vaid olulised osalejad: nad planeerivad taristuprojekte, sõlmivad ehituslepinguid, käitavad sadamaid, korraldavad katastroofikaitset ja tagavad kriisi korral kohaliku varustamise.

Föderaalvalitsuse, osariikide ja omavalitsuste vaheline koordineerimine nõuab mitme valdkonna ümbermõtlemist:

• Ohutuspoliitika nõuete varajane integreerimine uute hoonete kohalikku planeerimisse, näiteks sildade koormuste kohandamise või varjualuste integreerimise abil avalikesse hoonetesse.
• Teabe ja koostööalgatuste laiendamine: kohalikke otsustajaid koolitatakse regulaarselt, koordineeritakse hädaolukorra lahendamise plaane ja luuakse tagasisideahelad taristu puudujääkide kohta.
• Teadlikkuse tõstmine nn kaheotstarbelisest taristust: rajatised, mida kasutatakse igapäevaelus tsiviilotstarbel, kuid mida tuleks hädaolukorras sõjaliseks otstarbeks uuendada.

Näiteks võib tuua Neussi raekoja: uue hoone alla kavandati kaitsekonstruktsioon – see näitab, et tsiviilehituse planeerimisel võetakse üha enam arvesse ka julgeolekupoliitika aspekte.

Mida ütlevad praegused riiklikud ja Euroopa kaitsesuunised?

Nii kehtivad Saksamaa kaitsepoliitika suunised kui ka Euroopa tasandil koordineeritud Euroopa Kaitseagentuur sätestavad, et kõik struktuurid ja protsessid peavad olema suunatud vastupidavusele ning riikliku ja liitlasvägede kaitse võimaldamisele. Taristuinvesteeringuid peetakse julgeolekupoliitika seisukohast vajalikuks ning nõutakse regulaarseid riskianalüüse ja aruandeid taristu kättesaadavuse kohta. Liiduvalitsus kavatseb anda ülevaate sõjaliste prioriteetsete liinide seisust vähemalt iga kahe aasta tagant ning renoveerimiseks ja laiendamiseks on ette nähtud märkimisväärne rahastus.

Sobib selleks:

• Võimalik kaitselogistika: Lõuna -Saksamaa dual -USA logistikakoridor Augsburg – Ingolstadt – Regensburg

Millised väljakutsed seisavad ees lähiaastatel?

Mida peavad poliitika, administratsioon ja ühiskond veel tegema, et tugevdada ühiskonna kui terviku kaitset?

Väljakutsed mõjutavad mitut tasandit:

• Transporditeede kiire taastamine ja laiendamine: Eelkõige tuleb sildu, teelõike ja raudteeliine ajakohastada raskete koormate kandmiseks ning kõrvaldada kitsaskohad.
• Regulatsioonide ühtlustamine Euroopas: alates kinnitustest kuni lubade, tolliprotseduuride ja turvanõueteni – bürokraatia vähendamine on vajalik kõikjal.
• Teadus- ja reageerimisvõime tugevdamine: olemasolevad puudujäägid tuleb mitte ainult tuvastada, vaid ka kiiresti kõrvaldada. See nõuab tõhusaid aruandluskanaleid ja vastutust.
• Jätkusuutlikud investeeringud: dubleerivate struktuuride, reservvõimsuste ja nutikate kontseptsioonide rahastamist tuleb käsitleda julgeolekuinvesteeringuna.
• Ajalooliste oskuste taaselustamine: müürimeistrite vägede, pioneeriteenistusgruppide ja muude tehnilise toe organisatsioonide oskusteave on paindliku, tugeva ja operatiivselt valmis ühiskonna oluline osa.

Lõppkokkuvõttes on ühiskonnaülene kaitse edukas ainult siis, kui selles osalevad kõik: poliitikud, administraatorid, ettevõtted, tehnilised eksperdid, vabatahtlike organisatsioonid ja elanikkond ise. Läbiproovitud struktuure ja uusi lähenemisviise tuleb kombineerida ja pidevalt edasi arendada.

Euroopa ja Saksamaa kaitsmine ei ole enam ainult relvajõudude vastutus. Kui teed, sillad, raudteeliinid, digitaalsed võrgud, siseveesadamad ja tootmisahelad toimivad, toetavad need kriisiolukordades tegutsemise võimet, tagades samal ajal rahu igapäevaelus. Uute ohtude ja pikaajaliste nõrkuste ees on ühiskonna kõigi sektorite terviklik integreerimine muutumas oleviku ja tuleviku põhiülesandeks. Ajalooline kogemus annab juhiseid, samas kui kaasaegsed tehnoloogiad ja tihe koostöö avavad uusi perspektiive.

Üks on selge: kaitse algab tänavatel, lavadel, töökohal ja maapinnal. Ainult ühise mõtlemise, planeerimise ja tegutsemisega jääb Euroopa kaitsevõimeliseks – täna ja homme.

Markus Becker

Aitan teid hea meelega isikliku konsultandina.

Äriarenduse juht

Esimees VKE Connecti kaitserühm

Linkedin

Konrad Wolfenstein

Aitan teid hea meelega isikliku konsultandina.

minuga ühendust võtta Wolfenstein ∂ xpert.digital

Helistage mulle lihtsalt alla +49 89 674 804 (München)

Linkedin