Bundeswehri kokkulepe Google'iga: kui palju suveräänsust Saksamaa tegelikult Google Cloudi nimel loovutab?

Miks kasutavad Saksa relvajõud Google'it Saksa alternatiivide asemel?

### Miljardid Google'ile Saksa ettevõtete asemel: Miks Saksa relvajõud toetuvad USA tehnoloogiale ### Vaatamata spionaažiohule: Saksa relvajõudude vastuolulise Google'i tehingu selgitus ### Ohtlik illusioon: Kas Saksa relvajõudude Google'i pilv on tõesti turvaline? ### Eraldatud internetist, aga mitte USA-st? Saksa relvajõudude uue pilve dilemma ### 10-aastane tehnoloogiline mahajäämus: Miks Saksa relvajõududel on pilve osas vähe valikuvõimalusi ###

Saksa relvajõud on otsustanud Google'iga mitme miljardi euro suuruse pilveprojekti kasuks – see on tekitanud tulihingelise vaidluse. Aga miks? Millised on selle otsuse poolt- ja vastuargumendid? Need küsimused ei vaeva mitte ainult IT-eksperte, vaid ka poliitikuid ja kodanikke, kes mõtlevad Saksamaa digitaalse iseseisvuse olukorrale.

2025. aasta mai lõpus sõlmis Saksamaa relvajõudude IT-teenuste pakkuja BWI raamlepingu Google Cloud Public Sector Germany GmbH-ga. 2027. aasta lõpuks on kavas luua kaks füüsiliselt eraldi „Google Distributed Cloud Air-Gapped” instantsi. Tehnoloogia paigaldatakse BWI enda andmekeskustesse ning see on avalikust internetist ja teistest Google'i süsteemidest täielikult isoleeritud. BWI tegevjuht Frank Leidenberger rõhutab, et „Google'i platvorm on osa meie mitme pilve lähenemisviisist” ja selle eesmärk on vähendada sõltuvust ühest pakkujast.

Esmapilgul kõlab see mõistlikult. Saksa relvajõud järgivad "pilvekeskset strateegiat" ja vajavad oma keeruliste vajaduste rahuldamiseks kaasaegset ja turvalist IT-taristut. See uus pilvetaristu peaks kiirendama SAP-põhist logistikat ja tulevasi tehisintellekti teenuseid. SAP-i äritehnoloogia platvorm (BTP) nõuab spetsiifilisi süsteemikeskkondi, mis ei ühildu kõigi pilvelahendustega. Google suudab neid tehnilisi nõudeid täita.

Sobib selleks:

• Euroopa tulevik: USA domineerimise ja suveräänse innovatsiooni vahel

Aga kas see on tõesti digitaalne suveräänsus?

Siin läheb asi vastuoluliseks. Saksa pilveteenuse pakkujad, nagu Codesphere'i asutaja Elias Schneider, hoiatavad vale suveräänsustunde eest. Nende kriitika: isegi kui riistvara asub Saksamaa andmekeskustes ja on Google'i võrkudest eraldi, jäävad aluseks olev tarkvara ja tehnoloogia Ameerika kätte.

Tõeline digitaalne suveräänsus tähendab enamat kui lihtsalt füüsilist kontrolli serverite üle. See hõlmab võimet teha tehnoloogilisi otsuseid iseseisvalt ja mitte sõltuda kolmandatest osapooltest tootjatest. Kui Saksa relvajõud ehitavad oma kriitilise IT-infrastruktuuri Google'i tehnoloogiale, loovad nad pikaajalise sõltuvuse.

Kriitikutel on kindlasti õigustatud seisukohti. USA 2018. aasta pilveseadus kohustab USA ettevõtteid edastama andmeid Ameerika ametivõimudele – olenemata sellest, kus neid andmeid füüsiliselt hoitakse. Välisluure jälitustegevuse seadus (FISA) annab USA ametivõimudele samuti ulatuslikud juurdepääsuõigused. Need seadused on otseses vastuolus Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR).

Kas on mingeid realistlikke alternatiive?

See on oluline küsimus. Saksamaal ja Euroopas on tõepoolest välja töötatud pilveteenuse pakkujad ja IT-ettevõtted. Ettevõtted nagu IONOS, Scaleway, OVHcloud ja Exoscale pakuvad Euroopa pilvelahendusi. Saksa pakkujad nagu SecureCloud, luckycloud ja leitzcloud by vBoxx reklaamivad otseselt GDPR-i vastavust ja Saksamaa andmesuveräänsust.

Aga kas need pakkujad suudavad täita Saksamaa relvajõudude keerulisi nõudeid? Tegelikkus on kainestav. Föderaalse Infoturbeameti (BSI) president Claudia Plattner tunnistab: „USA tehnoloogiaettevõtetel on kümneaastane edumaa.“ Meil ​​„on tehnoloogiline sõltuvus paljudes valdkondades“ ja on „ebareaalne uskuda, et suudame kõike lühiajaliselt hallata“.

Saksa idufirmade ökosüsteem näitab kindlasti uuenduslikku tugevust. Google'i otsust kritiseeriva Elias Schneideri asutatud ettevõte Codesphere sai 2024. aastal 16,5 miljoni euro suuruse rahastamisvooru. Karlsruhes asuv ettevõte püüab oma Platform-as-a-Service lahendusega konkureerida suurte pilveteenuse pakkujatega. Isegi edukad Saksa idufirmad on aga veel kaugel sellest, et pakkuda infrastruktuuri kogu Saksamaa relvajõududele.

Mida näitavad arvud Saksamaa IT-kulutuste kohta?

Skaala on tohutu. BWI plaanib 2029. aastaks sõlmida lepinguid umbes 6 miljardi euro väärtuses. Ainuüksi 2021. aastal sõlmiti lepinguid 1,85 miljardi euro väärtuses. Need summad lähevad suures osas rahvusvahelistele, sageli Ameerika tehnoloogiaettevõtetele.

Võrdluseks: Saksamaa relvajõudude kogu 100 miljardi euro suurune erifond eraldab 20 miljardit eurot digitaliseerimisele ja kommunikatsioonile. Märkimisväärne osa neist vahenditest läheb Silicon Valley'sse, selle asemel et tugevdada kodumaist IT-tööstust.

Saksa IT-teenuse pakkujatel on kindlasti potentsiaali, kuid nad piirduvad sageli nišiturgudega. Saksa pilveteenuse pakkujad nagu SecureCloud või luckycloud pakuvad peamiselt salvestuslahendusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Neil puudub sageli võimekus ja tehniline oskusteave, et täita tänapäevase relvajõu keerulisi nõudeid.

Kui õigustatud on mure USA juurdepääsu pärast?

Õiguslikud probleemid on vaieldamatud. CLOUD Act lubab USA ametivõimudel juurde pääseda USA ettevõtete andmetele isegi siis, kui need andmed on salvestatud väljaspool USA-d. FISA paragrahv 702 lubab praktiliselt piiramatut elektroonilise side jälgimist väljaspool USA-d.

2025. aastal kinnitas Microsoft avalikult, et ei saa välistada USA ametivõimude juurdepääsu. See rõhutab andmete suveräänsusega seotud murede paikapidavust. Isegi õhupiluga süsteemid ei ole täiesti turvalised, kui aluseks olev tehnoloogia allub Ameerika seadustele.

Samal ajal tuleb arvestada ka praktiliste oludega. Google rõhutab, et õhuvahedega lahenduse puhul jäävad „kõik andmed Saksa relvajõudude täieliku kontrolli alla“. Süsteemid on internetist füüsiliselt eraldatud ja neid haldavad ainult BWI töötajad. Tarkvarauuendused edastatakse füüsilise andmekandja, mitte võrguühenduste kaudu.

Sobib selleks:

• Microsoft kinnitab vande all: USA võimud pääsevad Euroopa andmetele juurde vaatamata ELi pilvedele

Kuidas teised riigid probleemi näevad?

Saksamaa pole selle dilemma ees seistes ainus. Ka Singapur allkirjastas Google'i õhuvahedega lahenduse lepingu. Paljud Euroopa riigid maadlevad sarnaste väljakutsetega tehnoloogiliste nõuete ja suveräänsusnõuete vahel.

Euroopa projekt GAIA-X oli algselt mõeldud suveräänse Euroopa pilveinfrastruktuuri loomiseks. Kuid kaasatud on ka Ameerika korporatsioonid nagu Google ja Microsoft. Puhtalt Euroopa pilvesuveräänsuse visioon osutus liiga keeruliseks ja kulukaks.

President Macroni juhtimisel ajab Prantsusmaa aktiivsemat suveräänsuspoliitikat, kuid loodab ka partnerlussuhetele Ameerika tehnoloogiaettevõtetega. Tehnoloogilise progressi ja poliitilise iseseisvuse vaheline tasakaal on endiselt lahendamata probleem.

Sobib selleks:

• Kaitse- ja turvarisk Microsoft: Hiina tehnikud juhendasid USA kaitseministeeriumi pilve

Ki-Gamechanger: kõige paindlikumad AI-platvormi-saba-valmistatud lahendused, mis vähendavad kulusid, parandavad nende otsuseid ja suurendavad tõhusust

Sõltumatu AI platvorm: integreerib kõik asjakohased ettevõtte andmeallikad

• Kiire AI integreerimine: kohandatud AI-lahendused ettevõtetele tundidel või päevadel kuude asemel
• Paindlik infrastruktuur: pilvepõhine või hostimine oma andmekeskuses (Saksamaa, Euroopa, vaba asukoha valik)

• Suurim andmeturve: kasutamine advokaadibüroodes on ohutu tõendusmaterjal
• Kasutage paljudes ettevõtte andmeallikates
• Oma või mitmesuguste AI -mudelite valik (DE, EL, USA, CN)

Lisateavet selle kohta siin:

• Sõltumatud tehisintellekti platvormid vs hüperskaleerijad: milline lahendus teile sobib?

Mis on mitme pilve strateegia tegelik väärtus?

BWI reklaamib oma mitme pilve strateegiat kui lahendust suveräänsusprobleemile. Ühele pakkujale lootmise asemel on plaanis kombineerida erinevaid pilveteenuseid. Google on juba teine ​​"Saksa relvajõudude privaatpilve" (pCloudBw) pakkuja. Avatud lähtekoodiga tarkvara peaks samuti panustama "digitaalsesse suveräänsusse".

See strateegia kõlab mõistlikult, kuid sellel on omad piirangud. Kui kõik suuremad pilveteenuse pakkujad – Microsoft, Google, Amazon – alluvad Ameerika seadustele, siis isegi mitmepilve strateegia ei vähenda fundamentaalset sõltuvust. Saksa relvajõud lihtsalt mitmekesistavad oma sõltuvust Ameerika süsteemidest.

Tõeline mitmekesistamine eeldaks Euroopa või Saksa alternatiive. Siin tulebki mängu tehnoloogilise lõhe probleem. Saksa ja Euroopa pakkujad ei suuda sageli pakkuda sama jõudlust, skaleeritavust ja integratsiooni kui Ameerika hüperskaleerijad.

Kui suur on tegelikult tehnoloogiline lõhe?

Need arvud on kainestavad. USA ettevõtted on aastate jooksul investeerinud pilvetaristusse sadu miljardeid dollareid. Amazon Web Services teenis 2024. aastal üle 90 miljardi dollari tulu. Google Cloud kasvab 35 protsenti aastas. Sellised investeerimismahud on Euroopa pakkujatele kättesaamatud.

See lünk ei piirdu ainult arvutusvõimsusega. Ameerika pilveteenuse pakkujad on välja töötanud terviklikud ökosüsteemid: tehisintellekt, masinõpe, andmeanalüüs ja turvatööriistad. See integratsioon on ülioluline keerukate rakenduste, näiteks Saksamaa relvajõudude IT-süsteemide jaoks.

Saksa teenusepakkujad, nagu Codesphere, näitavad kindlasti üles uuenduslikku tugevust, kuid on veel kaugel valitsuse infrastruktuuri jaoks vajalikust ulatusest. Karlsruhes asuval ettevõttel on üle 60 000 registreeritud kasutaja – murdosa sellest, mida Saksamaa relvajõud vajavad.

Mida see Saksamaa IT-tööstuse jaoks tähendab?

Google'i otsus saadab kodumaisele IT-sektorile problemaatilise signaali. Saksa ettevõtete tugevdamise ja iseseisva tehnoloogiabaasi loomise asemel voolavad miljardid Silicon Valleysse. Need vahendid jäävad seejärel puudu Euroopa alternatiivide arendamiseks.

Samal ajal toob see otsus esile turu tegelikkuse. Saksa IT-ettevõtted peavad endalt ausalt küsima, kas nad suudavad täita tänapäevaste relvajõudude tehnilisi nõudeid. Üleminek Saksa pakkujatele ei tohi kahjustada Bundeswehri operatiivset valmisolekut.

Saksa idufirmade maastik on kindlasti elav. 36 Saksa idufirmat on nimekirjas „100 tõusvat Euroopa idufirmat“. Ettevõtted nagu 1KOMMA5°, Aily Labs ja Black Forest Labs näitavad üles uuenduslikku tugevust erinevates tehnoloogiasektorites. Kuid hüpe edukatest idufirmadest kriitilise taristu pakkujateks on tohutu.

Milliseid õppetunde saab õppida?

Saksa relvajõudude otsus peegeldab põhimõttelist dilemma: digitaalse suveräänsuse soovi ja tänapäevase IT praktiliste nõuete vahel on märkimisväärne lõhe. Pelgalt retoorikast ei piisa – vaja on pikaajalisi investeeringuid Euroopa tehnoloogiatesse.

Digitaalse suveräänsuse ekspert Thorsten Thiel hoiatab liiga lihtsustatud lahenduste eest. „Digitaalselt suveräänne ei saa kunagi olla absoluutses mõttes,“ ütleb ta. Täielik iseseisvus pole ei realistlik ega soovitav. Olulisem on vältida ühepoolseid sõltuvusi ja luua alternatiive.

Poliitikud peavad ausalt edasi andma, mida digitaalne suveräänsus praktikas tähendab. Asi ei ole täielikus sõltumatuses, vaid valikuvõimaluste ja alternatiivide olemasolus. See nõuab märkimisväärseid investeeringuid Euroopa tehnoloogiatesse – mitte ainult tühje lubadusi.

Sobib selleks:

• Edu EL-i kaitselogistikas koos VKEde müügiliidudega: ELi kõrgtehnoloogiaga suuremahuliste projektide müügipartnerlus

Kas Google'i otsuse kritiseerimine on õigustatud?

Kriitika on kindlasti õigustatud. Google'i kasuks otsustamine kinnistab Saksamaa sõltuvust Ameerika tehnoloogiaettevõtetest. See annab märku, et Saksa ja Euroopa alternatiive ei võeta tõsiselt. See on pikaajalise tehnoloogilise suveräänsuse jaoks problemaatiline.

Samal ajal tuleb tunnistada piiranguid, mille all Saksamaa relvajõud tegutsevad. Relvajõude ei saa varustada vananenud või ebapiisava IT-ga ainult poliitilise signaali saatmiseks. Riigi julgeolek sõltub toimivast tehnoloogiast.

BWI on oma mitme pilve strateegia ja õhupiludega arhitektuuriga vähemalt püüdnud riske minimeerida. See on rohkem kui paljud teised avaliku sektori asutused ja ettevõtted teevad, kes toetuvad Ameerika pilveteenustele ilma kriitilise mõtlemiseta.

Mis peab tõelise digitaalse suveräänsuse saavutamiseks muutuma?

Tõeline edasiminek nõuab pikaajalist ja mitmekihilist strateegiat. Euroopa peab investeerima massiliselt omaenda tehnoloogiaarendusse. Google'i miljardite dollarite suuruste investeeringutega võrreldavat Euroopa lahendust veel ei eksisteeri. Sellised projektid nagu GAIA-X tuleb kiiresti ellu viia, selle asemel et takerduda lõpututesse planeerimistsüklitesse.

Riigihanked peavad süstemaatiliselt eelistama Euroopa tarnijaid. Digitaalse Suveräänsuse Keskus (ZenDiS) töötab juba selle nimel, et toetada avaliku sektori asutusi avatud lähtekoodiga alternatiividele üleminekul. Kuid need pingutused on seni vaid tilk meres.

Saksamaa peab ausalt hindama oma tehnoloogilist olukorda. BSI president Claudia Plattner ütleb otsekoheselt: kümneaastast tehnoloogilist mahajäämust ei saa mõne aastaga kaotada. Digitaalne suveräänsus on maraton, mitte sprint.

Kuidas eksperdid pikaajalisi riske hindavad?

Sõltuvus Ameerika tehnoloogiaettevõtetest kätkeb endas mitmesuguseid riske. Poliitilised pinged võivad viia sanktsioonide ja tehnoloogiaembargodeni. Microsofti juhtum, mis blokeeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri e-posti kontod, näitab, kui kiiresti võivad digitaalsed sõltuvused muutuda poliitilise surve tööriistadeks.

Majanduslikud riskid on samuti vaieldamatud. Ameerika pakkujad saavad hindu tõsta, kuna neil on sisuliselt monopol. Litsentsikulud föderaalsel tasandil tõusid 700 miljonilt eurolt üle 1,2 miljardi euro aastas – kasutajaskonna kasvuga aga peaaegu üldse mitte.

Tehnoloogilised sõltuvused loovad ka strateegilisi haavatavusi. Kui kriitilised infrastruktuurid tuginevad potentsiaalse vastase tehnoloogiatele, tekivad rünnakuvõimalused. Kübersõda on üha enam rahvusvaheliste konfliktide tegur.

Sobib selleks:

• Ilma tsiviiltööstuseta pole katastroofi korral logistikat ega tsiviil-sõjaväe koostööd (CMC)

Mis on selle keerulise vaidluse järeldus?

Saksa relvajõudude otsus Google'it kasutada on sümptom suuremast probleemist: Saksamaa ja Euroopa pole aastaid suutnud oma digitaalseid võimekusi üles ehitada. Nüüd seisavad nad silmitsi valikuga tehnoloogilise mahajäämuse ja Ameerikast sõltuvuse vahel.

Google'i otsuse kriitika on õigustatud, kuid see tuleb liiga hilja. Kui Saksamaa oleks kümme või viisteist aastat tagasi oma pilvetehnoloogiatesse palju investeerinud, võiksid alternatiivid olla tänapäeval saadaval. Selle asemel jäeti digitaalne turg Ameerika korporatsioonide hooleks.

Google'i õhulüngaga lahendus on kompromiss – ei ole täielikult suveräänne ega ka täielikult sõltuv. See toob esile Saksamaa praegused piiratud valikud. Tõeline digitaalne suveräänsus saavutatakse alles siis, kui Euroopa on valmis tegema vajalikke investeeringuid ja alustama pikka tehnoloogilise järelejõudmise teed.

Saksa relvajõud tegid pragmaatilise otsuse, püüdes riske minimeerida. Kas sellest piisab, jääb veel näha. Üks on selge: ilma ulatuslike investeeringuteta Euroopa tehnoloogiatesse kasvab sõltuvus Silicon Valleyst jätkuvalt – hoolimata kõigist poliitilistest avaldustest digitaalse suveräänsuse kohta.

Turva- ja kaitsekeskus pakub hästi põhjendatud nõuandeid ja praegust teavet, et tõhusalt toetada ettevõtteid ja organisatsioone nende rolli tugevdamisel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Koondamisel SKE Connecti töörühmaga reklaamib ta eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEdes), kes soovivad veelgi laiendada oma uuenduslikku jõudu ja konkurentsivõimet kaitsevaldkonnas. Kontaktpunktina loob sõlmpunkt otsustava silla VKEde ja Euroopa kaitsestrateegia vahel.

Sobib selleks:

• VKEde ühenduse töörühma kaitse - VKEde tugevdamine Euroopa kaitses

☑️ VKE tugi strateegia, nõuannete, planeerimise ja rakendamise alal

☑️ AI strateegia loomine või ümberpaigutamine

☑️ teerajaja ettevõtluse arendamine

 

Aitan teid hea meelega isikliku konsultandina.

Võite minuga ühendust võtta, täites alloleva kontaktvormi või helistage mulle lihtsalt telefonil +49 89 674 804 (München) .

Ootan meie ühist projekti.

 

 

Xpert.digital on tööstuse keskus, mille fookus, digiteerimine, masinaehitus, logistika/intralogistics ja fotogalvaanilised ained.

Oma 360 ° ettevõtluse arendamise lahendusega toetame hästi tuntud ettevõtteid uuest äritegevusest pärast müüki.

Turuluure, hammastamine, turunduse automatiseerimine, sisu arendamine, PR, postkampaaniad, isikupärastatud sotsiaalmeedia ja plii turgutamine on osa meie digitaalsetest tööriistadest.

Lisateavet leiate aadressilt: www.xpert.digital - www.xpert.solar - www.xpert.plus