Bundeswehri kokkulepe Google'iga: kui palju suveräänsust Saksamaa tegelikult Google Cloudi nimel loovutab?

Miks kasutab Bundeswehr Google'it Saksa alternatiivide asemel?

### Miljardid Google'ile Saksa ettevõtete asemel: Miks Bundeswehr loodab USA tehnoloogiale ### Vaatamata spionaažiohule: Bundeswehri vastuolulise Google'i pakti selgitus ### Ohtlik illusioon: Kas Google'i Bundeswehri pilv on tõesti turvaline? ### Eraldatud internetist, aga mitte USA-st? Uue Bundeswehri pilve dilemma ### 10-aastane tehnoloogiline mahajäämus: Miks Bundeswehril on pilve osas vähe valikuvõimalusi ###

Saksa relvajõud (Bundeswehr) on otsustanud Google'iga mitme miljardi dollari suuruse pilveprojekti kasuks – ja see tekitab tulihingelist vaidlust. Aga miks? Millised on selle otsuse plussid ja miinused? Need küsimused ei valmista muret mitte ainult IT-ekspertidele, vaid ka poliitikutele ja kodanikele, kes mõtlevad Saksamaa digitaalse iseseisvuse olukorrale.

2025. aasta mai lõpus sõlmis Saksamaa relvajõudude IT-teenuste pakkuja BWI raamlepingu Google Cloud Public Sector Deutschland GmbH-ga. 2027. aasta lõpuks plaanitakse juurutada kaks füüsiliselt eraldiseisvat „Google Distributed Cloud Air-Gapped” instantsi. Tehnoloogia paigaldatakse BWI enda andmekeskustesse ning see on avalikust internetist ja teistest Google'i süsteemidest täielikult isoleeritud. BWI tegevjuht Frank Leidenberger rõhutab, et „Google'i platvorm on osa meie mitmepilvelisest lähenemisviisist” ja selle eesmärk on vähendada ühepoolseid sõltuvusi.

Esmapilgul kõlab see mõistlikult. Bundeswehr järgib „pilvekeskset strateegiat“ ja vajab oma keerukate nõuete jaoks kaasaegset ja turvalist IT-infrastruktuuri. See uus pilveinfrastruktuur peaks kiirendama SAP-toega logistikat ja tulevasi tehisintellekti teenuseid. SAP-i äritehnoloogia platvorm (BTP) nõuab spetsiifilisi süsteemikeskkondi, mis ei ühildu kõigi pilvelahendustega. Google suudab neid tehnilisi nõudeid täita.

Sobib selleks:

• Euroopa tulevik: USA domineerimise ja suveräänse innovatsiooni vahel

Aga kas see on ikka digitaalne suveräänsus?

Siin läheb asi vastuoluliseks. Saksa pilveteenuse pakkujad, nagu Codesphere'i asutaja Elias Schneider, hoiatavad vale suveräänsustunde eest. Nende kriitika: kuigi riistvara asub Saksamaa andmekeskustes ja on Google'i võrkudest eraldatud, jäävad aluseks olev tarkvara ja tehnoloogia Ameerika kätte.

Tõeline digitaalne suveräänsus tähendab enamat kui lihtsalt füüsilist kontrolli serverite üle. See hõlmab võimet teha tehnoloogilisi otsuseid iseseisvalt ja mitte sõltuda kolmandatest osapooltest tootjatest. Kui Bundeswehr ehitab oma kriitilise IT-infrastruktuuri Google'i tehnoloogiale, loob see pikaajalise sõltuvuse.

Kriitikutel on mõned õigustatud seisukohad. USA 2018. aasta pilveseadus nõuab USA ettevõtetelt andmete edastamist USA ametivõimudele – olenemata sellest, kus andmeid füüsiliselt hoitakse. Välisluure jälitustegevuse seadus (FISA) annab USA ametivõimudele samuti ulatusliku juurdepääsu. Need seadused on otseses vastuolus Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Kas on realistlikke alternatiive?

See on oluline küsimus. Saksamaal ja Euroopas on kindlasti välja arenenud pilveteenuse pakkujad ja IT-ettevõtted. Ettevõtted nagu IONOS, Scaleway, OVHcloud ja Exoscale pakuvad Euroopa pilvelahendusi. Saksa pakkujad nagu SecureCloud, luckycloud ja leitzcloud by vBoxx reklaamivad otseselt GDPR-i vastavust ja Saksamaa andmesuveräänsust.

Aga kas need pakkujad suudavad täita Bundeswehri keerulisi nõudeid? Tegelikkus on kainestav. Föderaalse Infoturbeameti (BSI) president Claudia Plattner tunnistab: „USA tehnoloogiaettevõtetel on kümneaastane edumaa.“ Meil „on tehnoloogiline sõltuvus paljudes valdkondades“ ja on „ebareaalne uskuda, et suudame lühiajaliselt kõigega hakkama saada.“

Saksa idufirmade ökosüsteem näitab kindlasti uuenduslikku tugevust. Google'i otsust kritiseeriva Elias Schneideri ettevõte Codesphere sai 2024. aastal 16,5 miljoni euro suuruse rahastamisvooru. Karlsruhes asuv ettevõte püüab oma platvormina teenusena lahendusega konkureerida suurte pilveteenuse pakkujatega. Kuid isegi edukad Saksa idufirmad on veel kaugel sellest, et suudaksid hallata kogu Bundeswehri infrastruktuuri.

Mida näitavad arvud Saksamaa IT-kulutuste kohta?

Mõõtmed on tohutud. BWI plaanib 2029. aastaks sõlmida lepinguid umbes 6 miljardi euro väärtuses. Ainuüksi 2021. aastal sõlmiti lepinguid 1,85 miljardi euro väärtuses. Need summad lähevad suures osas rahvusvahelistele, sageli Ameerika tehnoloogiaettevõtetele.

Võrdluseks, kogu Bundeswehri 100 miljardi euro suurune erifond eraldab digitaliseerimisele ja kommunikatsioonile 20 miljardit eurot. Märkimisväärne osa neist vahenditest läheb Silicon Valley'sse, selle asemel et tugevdada kodumaist IT-tööstust.

Saksa IT-teenuse pakkujatel on kindlasti potentsiaali, kuid nad piirduvad sageli nišiturgudega. Saksa pilveteenuse pakkujad, nagu SecureCloud või luckycloud, pakuvad peamiselt salvestuslahendusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Neil puudub sageli võimekus ja tehniline sügavus, et rahuldada tänapäevaste relvajõudude keerulisi nõudeid.

Kui õigustatud on mure USA juurdepääsu pärast?

Õiguslikud probleemid on vaieldamatud. CLOUD Act lubab USA ametivõimudel juurde pääseda USA ettevõtete andmetele isegi siis, kui neid hoitakse väljaspool USA-d. FISA paragrahv 702 lubab praktiliselt piiramatut elektroonilise side jälgimist väljaspool USA-d.

2025. aastal kinnitas Microsoft avalikult, et ei saa välistada USA ametivõimude juurdepääsu. See rõhutab andmete suveräänsusega seotud murede õigustatust. Isegi õhupiluga süsteemid ei ole täiesti turvalised, kui aluseks olev tehnoloogia allub USA seadustele.

Samal ajal tuleb arvestada ka praktiliste oludega. Google rõhutab, et õhuvahedega lahenduse puhul jäävad "kõik andmed Bundeswehri täieliku kontrolli alla". Süsteemid on internetist füüsiliselt eraldatud ja neid haldavad ainult BWI töötajad. Tarkvarauuendused tehakse füüsiliste salvestusseadmete, mitte võrguühenduste kaudu.

Sobib selleks:

• Microsoft kinnitab vande all: USA võimud pääsevad Euroopa andmetele juurde vaatamata ELi pilvedele

Kuidas teised riigid probleemi näevad?

Saksamaa pole selles dilemmas üksi. Ka Singapur allkirjastas Google'i õhuvahedega lahenduse lepingu. Paljud Euroopa riigid maadlevad sarnaste väljakutsetega tehnoloogiliste nõuete ja suveräänsusnõuete vahel.

Euroopa GAIA-X projekt oli algselt mõeldud suveräänse Euroopa pilveinfrastruktuuri loomiseks. Kuid siin osalevad ka Ameerika korporatsioonid nagu Google ja Microsoft. Puhtalt Euroopa pilvesuveräänsuse visioon osutus liiga keeruliseks ja kulukaks.

President Macroni juhtimisel ajab Prantsusmaa aktiivsemat suveräänsuspoliitikat, kuid keskendub ka partnerlussuhetele Ameerika tehnoloogiaettevõtetega. Tehnoloogilise progressi ja poliitilise iseseisvuse vaheline tasakaal on endiselt lahendamata probleem.

Sobib selleks:

• Kaitse- ja turvarisk Microsoft: Hiina tehnikud juhendasid USA kaitseministeeriumi pilve

Ki-Gamechanger: kõige paindlikum AI-platvorm – kohandatud lahendused, mis vähendavad kulusid, parandavad nende otsuseid ja suurendavad tõhusust

Sõltumatu AI platvorm: integreerib kõik asjakohased ettevõtte andmeallikad

• Kiire AI integreerimine: kohandatud AI-lahendused ettevõtetele tundidel või päevadel kuude asemel
• Paindlik infrastruktuur: pilvepõhine või hostimine oma andmekeskuses (Saksamaa, Euroopa, vaba asukoha valik)

• Suurim andmeturve: kasutamine advokaadibüroodes on ohutu tõendusmaterjal
• Kasutage paljudes ettevõtte andmeallikates
• Oma või mitmesuguste AI -mudelite valik (DE, EL, USA, CN)

Lisateavet selle kohta siin:

• Sõltumatud tehisintellekti platvormid vs hüperskaleerijad: milline lahendus teile sobib?

Kui palju on mitme pilve strateegia tegelikult väärt?

Bundeswehri Infotehnoloogia Instituut (BWI) reklaamib oma mitme pilve strateegiat lahendusena suveräänsusprobleemile. Ühele pakkujale lootmise asemel kavatseb see kombineerida erinevaid pilveteenuseid. Google on juba teine "Bundeswehri privaatpilve" (pCloudBw) pakkuja. Avatud lähtekoodiga tarkvara eesmärk on samuti panustada "digitaalsesse suveräänsusse".

See strateegia kõlab mõistlikult, kuid sellel on piirangud. Kui kõik suuremad pilveteenuse pakkujad – Microsoft, Google, Amazon – alluvad Ameerika seadustele, siis isegi mitme pilve strateegia ei vähenda fundamentaalset sõltuvust. Bundeswehr lihtsalt mitmekesistab oma sõltuvust Ameerikast.

Tõeline mitmekesistamine eeldaks Euroopa või Saksa alternatiive. Siin tulebki mängu tehnoloogilise lõhe probleem. Saksa ja Euroopa pakkujad ei suuda sageli pakkuda sama jõudlust, skaleeritavust ja integratsiooni kui Ameerika hüperskaleerijad.

Kui suur on tegelikult tehnoloogiline lõhe?

Numbrid on kainestavad. USA ettevõtted on aastate jooksul investeerinud pilvetaristusse sadu miljardeid dollareid. Amazon Web Services teenis 2024. aastal üle 90 miljardi dollari tulu. Google Cloud kasvab 35 protsenti aastas. Sellised investeerimismahud on Euroopa pakkujatele kättesaamatud.

See lünk ei piirdu ainult arvutusvõimsusega. Ameerika pilveteenuse pakkujad on välja töötanud terviklikud ökosüsteemid: tehisintellekt, masinõpe, andmeanalüüs ja turvatööriistad. See integratsioon on ülioluline keerukate rakenduste, näiteks Bundeswehri IT-süsteemide jaoks.

Saksa teenusepakkujad, nagu Codesphere, näitavad kindlasti üles uuenduslikku tugevust, kuid on veel kaugel valitsuse infrastruktuuri jaoks vajalikust ulatusest. Karlsruhes asuval ettevõttel on üle 60 000 registreeritud kasutaja – murdosa sellest, mida Bundeswehr vajab.

Mida see Saksamaa IT-tööstuse jaoks tähendab?

Google'i otsus saadab kodumaisele IT-tööstusele problemaatilise signaali. Saksa ettevõtete tugevdamise ja iseseisva tehnoloogiabaasi loomise asemel voolavad miljardid Silicon Valleysse. Need vahendid puuduvad Euroopa alternatiivide arendamiseks.

Samal ajal toob see otsus esile turu tegelikkuse. Saksa IT-ettevõtted peavad endalt ausalt küsima, kas nad suudavad täita tänapäevaste relvajõudude tehnilisi nõudeid. Üleminek Saksa pakkujatele ei tohi toimuda Bundeswehri operatiivse võimekuse arvelt.

Saksa idufirmade maastik on kindlasti elav. 36 Saksa idufirmat on nimekirjas "100 tõusvat Euroopa idufirmat". Ettevõtted nagu 1KOMMA5°, Aily Labs ja Black Forest Labs näitavad üles uuenduslikku tugevust erinevates tehnoloogiavaldkondades. Kuid hüpe edukatest idufirmadest kriitilise infrastruktuuri pakkujateni on tohutu.

Milliseid õppetunde saab õppida?

Bundeswehri otsus peegeldab põhimõttelist dilemma: digitaalse suveräänsuse soovi ja tänapäevase IT praktiliste nõuete vahel on tohutu lõhe. Ainult retoorikast pole kasu – vaja on pikaajalisi investeeringuid Euroopa tehnoloogiatesse.

Digitaalse suveräänsuse ekspert Thorsten Thiel hoiatab lahenduste liiga lihtsustatud lähenemise eest. „Digitaalne suveräänsus ei ole kunagi absoluutne,“ ütleb ta. Täielik iseseisvus pole ei realistlik ega soovitav. Olulisem on vältida ühekülgseid sõltuvusi ja töötada välja alternatiive.

Poliitikud peavad ausalt edasi andma, mida digitaalne suveräänsus praktikas tähendab. Asi ei ole täielikus sõltumatuses, vaid pigem tegutsemisvõimalustes ja alternatiivides. See nõuab märkimisväärseid investeeringuid Euroopa tehnoloogiatesse – mitte ainult sooje sõnu.

Sobib selleks:

• Edu EL-i kaitselogistikas koos VKEde müügiliidudega: ELi kõrgtehnoloogiaga suuremahuliste projektide müügipartnerlus

Kas Google'i otsuse kritiseerimine on õigustatud?

Kriitika on kindlasti õigustatud. Google'i kasuks otsustamine kinnistab Saksamaa sõltuvust Ameerika tehnoloogiaettevõtetest. See annab märku, et Saksa ja Euroopa alternatiive ei võeta tõsiselt. See on pikaajalise tehnoloogilise suveräänsuse jaoks problemaatiline.

Samal ajal tuleb tunnistada piiranguid, mille all Bundeswehr tegutseb. Relvajõude ei saa varustada aegunud või ebapiisava IT-ga ainult poliitilise signaali saatmiseks. Riigi julgeolek sõltub toimivast tehnoloogiast.

Oma mitme pilve strateegia ja õhupiludega arhitektuuriga on BWI vähemalt püüdnud riske minimeerida. See on rohkem kui paljudel teistel valitsusasutustel ja ettevõtetel, kes mõtlematult Ameerika pilveteenustele toetuvad.

Mis peab tõelise digitaalse suveräänsuse saavutamiseks muutuma?

Tõeline edasiminek nõuab pikaajalist strateegiat mitmel tasandil. Euroopa peab investeerima massiliselt oma tehnoloogiaarendusse. Praegu puudub Euroopas Google'i miljardite dollarite suuruste investeeringutega võrdväärne lahendus. Sellised projektid nagu GAIA-X tuleb kiiresti ellu viia, mitte kaduda lõpututesse planeerimistsüklitesse.

Riigihanked peavad süstemaatiliselt eelistama Euroopa pakkujaid. Digitaalse Suveräänsuse Keskus (ZenDiS) töötab juba selle nimel, et toetada valitsusi üleminekul avatud lähtekoodiga alternatiividele. Kuid need pingutused on seni jäänud vaid tilgaks meres.

Saksamaa peab ausalt hindama oma tehnoloogilist olukorda. BSI president Claudia Plattner ütleb otsekoheselt: kümneaastast tehnoloogilist mahajäämust ei saa mõne aastaga tasa teha. Digitaalne suveräänsus on maraton, mitte sprint.

Kuidas eksperdid pikaajalisi riske hindavad?

Sõltuvus Ameerika tehnoloogiaettevõtetest toob kaasa mitmesuguseid riske. Poliitilised pinged võivad viia sanktsioonide ja tehnoloogiaembargodeni. Microsofti juhtum, mis blokeeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri e-posti kontod, näitab, kui kiiresti võivad digitaalsed sõltuvused muutuda poliitiliseks kangiks.

Majanduslikud riskid on samuti vaieldamatud. Ameerika pakkujad saavad hindu tõsta, kuna neil on sisuliselt monopol. Litsentsikulud föderaalvalitsuses tõusid 700 miljonilt eurolt üle 1,2 miljardi euro aastas – kasutajaskonna kasv oli vaevu mingisugune.

Tehnoloogilised sõltuvused loovad ka strateegilisi haavatavusi. Kui kriitilised infrastruktuurid põhinevad potentsiaalse vastase tehnoloogiatel, tekivad rünnakuvõimalused. Kübersõda on üha enam rahvusvaheliste konfliktide tegur.

Sobib selleks:

• Ilma tsiviiltööstuseta pole katastroofi korral logistikat ega tsiviil-sõjaväe koostööd (CMC)

Mis on selle keerulise vaidluse järeldus?

Bundeswehri otsus valida Google on sümptom suuremast probleemist: Saksamaa ja Euroopa pole aastaid suutnud oma digitaalseid võimekusi üles ehitada. Nüüd seisavad nad silmitsi valikuga tehnoloogilise mahajäämuse ja Ameerikast sõltuvuse vahel.

Google'i otsuse kritiseerimine on õigustatud, kuid see tuleb liiga hilja. Kui Saksamaa oleks kümme või viisteist aastat tagasi oma pilvetehnoloogiatesse palju investeerinud, võiksid alternatiivid olla tänapäeval saadaval. Selle asemel jäeti digitaalne turg Ameerika korporatsioonide hooleks.

Google'i õhulüngaga lahendus on kompromiss – ei ole ei täielikult suveräänne ega ka täielikult sõltuv. See toob esile Saksamaa praegused piiratud valikud. Tõeline digitaalne suveräänsus saavutatakse ainult siis, kui Euroopa on valmis tegema vajalikke investeeringuid ja astuma pika tee tehnoloogilise järelejõudmise suunas.

Bundeswehr on lähenenud asjale pragmaatiliselt ja püüdnud riske minimeerida. Kas sellest piisab, jääb veel näha. Üks on selge: ilma ulatuslike investeeringuteta Euroopa tehnoloogiatesse kasvab sõltuvus Silicon Valleyst jätkuvalt – hoolimata kõigist digitaalse suveräänsuse poliitilistest deklaratsioonidest.

Turva- ja kaitsekeskus pakub hästi põhjendatud nõuandeid ja praegust teavet, et tõhusalt toetada ettevõtteid ja organisatsioone nende rolli tugevdamisel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Koondamisel SKE Connecti töörühmaga reklaamib ta eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEdes), kes soovivad veelgi laiendada oma uuenduslikku jõudu ja konkurentsivõimet kaitsevaldkonnas. Kontaktpunktina loob sõlmpunkt otsustava silla VKEde ja Euroopa kaitsestrateegia vahel.

Sobib selleks:

• VKEde ühenduse töörühma kaitse – VKEde tugevdamine Euroopa kaitses

☑️ VKE tugi strateegia, nõuannete, planeerimise ja rakendamise alal

☑️ AI strateegia loomine või ümberpaigutamine

☑️ teerajaja ettevõtluse arendamine

 

Aitan teid hea meelega isikliku konsultandina.

Võite minuga ühendust võtta, täites alloleva kontaktvormi või helistage mulle lihtsalt telefonil +49 89 674 804 (München) .

Ootan meie ühist projekti.

 

 

Xpert.digital on tööstuse keskus, mille fookus, digiteerimine, masinaehitus, logistika/intralogistics ja fotogalvaanilised ained.

Oma 360 ° ettevõtluse arendamise lahendusega toetame hästi tuntud ettevõtteid uuest äritegevusest pärast müüki.

Turuluure, hammastamine, turunduse automatiseerimine, sisu arendamine, PR, postkampaaniad, isikupärastatud sotsiaalmeedia ja plii turgutamine on osa meie digitaalsetest tööriistadest.

Lisateavet leiate aadressilt: www.xpert.digital – www.xpert.solar – www.xpert.plus